Etioopia kanaroog

Ühel pimedal sügisesel pühapäevaõhtul valmis Kastani tänava köögis DORO WAT . Selle tarbeks tegime ise ka NITER KIBBEH ja BERBERÉ PASTA. Traditsiooniliselt süüakse Etioopias käega nii, et toit keeratakse sealse leiva INJERA vahele. Ei jäänud muud üle, kui tuli ka leiba teha. Taignasse käib originaalis teff-jahu, kuid seda on Eesti tingimustes võimatu leida. Internetiavarustes asendusvariante otsides selgus, et sarnase ja eeldatavalt eurooplase maitsenäsadele vastuvõetavama tulemuse saab, kui segada võrdsetes kogustes rukki- ja nisujahu. Populaarseks joogiks, lisaks kohvile, on Etioopias meevein ehk TAJ, mida samuti ise teha proovisime. No ja juua siis ikka ka:)
Etioopia on muuhulgas maa, kust pärineb looduslik kohvipõõsas. Sellest tulenevalt on kohv seal populaarne jook ning selle manustamiseks on välja kujunenud eraldi tseremoonia. Nuhkisime meiegi kaugest kapinurgast välja sinna ununenud roheliste kohviubade paki (pärit režiimivahetuse kriisiperioodist) ja proovisime neid röstida ning purustada. Väikese käsiuhmriga uhmerdamine ei ole lihtne, kuid on väga rahustav samas:) Ja jook tuli täiesti joodav!

Kommentaariks nii palju, et erinevate vürtsidega küllastatud leemes hautatud kana oli üks parimaid asju, mida siiani söödud. Ilmselt peaks tegelikult ära sööma ka leeme, kuid see oli ikka liiga vürtsikas:)
Injera tegemine nõuab parajalt närvi, sest hapnev tainas näeb välja nagu halvaks läinud koerarokk (ning ka lõhnab vastavalt) ja küpsetamine võtab aega. Tulemus ei ole seejuures üldse mingi maitseelamus, kuid väga vürtsist toitu mahendab mõnusalt.

Köögilood

See blogi on köögilugudest, mis said alguse veidi eriskummalise kihlveo tulemusel. Fotojäädvustus võitjatest Meenikunno matkamajas ootamas kannatamatult eelrooga - vähisabadega täidetud avokaadot.